Rahvusvaheline Kohus otsustas, et Myanmaris toimus 2017. aastal rohingjade vastu genotsiid
Kohtuotsus
Rahvusvaheline Kohus otsustas, et Myanmar pani 2017. aastal toime rohingjade vastase genotsiidi. Kohus leidis, et Myanmar on rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioonist. See on esimene kord 80 aasta jooksul, kui Rahvusvaheline Kohus on tuvastanud, et riik on toime pannud genotsiidi.
Juhtumi taust
Juhtumi algatas 2019. aastal valdavalt moslemiriik Gambia. Ülejäänud 11 riiki ühinesid kolmandate osapooltena. Kohus andis Myanmarile korralduse lõpetada konventsiooni rikkumine. Kohus andis ka Myanmarile korralduse süüdlasi uurida ja süüdlased kohtu ette tuua.
Samuti tuleb Myanmaril võtta meetmeid tulevaste rikkumiste ärahoidmiseks. Kohus käskis Myanmaril tagada põgenike turvaline ja vabatahtlik tagasipöördumine. Kohus nõudis, et Myanmar maksaks ohvritele hüvitist.
Kohtu järeldused
Kohus leidis, et Myanmari julgeolekujõud panid toime konventsiooni II artikliga keelatud tegusid. Need teod hõlmavad rühma liikmete tapmist, mis põhjustab tõsist kehavigastust, ja paljunemist takistavaid meetmeid.
Kohus uuris tõendeid, ellujäänute tunnistusi ja rahvusvahelisi uurijate aruandeid. Kohtunik Iwasawa ütles, et Myanmari julgeolekujõud tapsid umbes 10 000 rohingja tsiviilisikut, panid toime massilise seksuaalse vägivalla ja ründasid Rohingjat, üritades põgeneda.
Kohus leidis, et 10 000 rohingjade arv on ligikaudne arv, mille Myanmari julgeolekujõud tapsid. Kohus leidis ka, et praegu elab Bangladesh-s 1,2 miljonit rohingja põgenikku. Kohus märkis ka, et 2017. aasta sõjalise operatsiooni ajal põgenes Bangladeshi 700 000 rohingjat.
Kohus leidis ka, et Bangladesh-s elab endiselt 1 miljon rohingjat. Kohus leidis ka, et arvatakse, et 600 000 rohingjat jääb Myanmari.
Kohus vaatab hüvitiste suuruse ja järjekorra läbi hiljem. Kohus märkis ka, et Myanmar peab esitama aruande otsuse täitmise kohta kahe aasta jooksul.
Kohus märkis ka, et otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Rahvusvaheline reaktsioon
Antony Guterres ütles, et otsus on veenev tunnustus rohingjadele kui genotsiidiohvritele. Kohus leidis ka, et tegemist on rahvusvahelise õigusemõistmisega.
Rahvusvahelise Kohtu otsus on oluline rahvusvahelise õigusemõistmise ja muude genotsiidijuhtumite jaoks. Kohus märkis ka, et kohtu lähenemist genotsiidi tõestamisele uuritakse Lõuna-Aafrika Vabariik Vabariigi poolt 2024. aastal algatatud Iisraeli-Gaza juhtumi kontekstis.
See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt
Kommentaarid 0